Rohelise kokkuleppeni ei saa jõuda ilma sotsiaalse kokkuleppeta

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Protestimärgiks blokeerisid põllumehed 26. veebruaril oma traktoritega Brüsseli tänavad. See toimus juba teist korda viimaste nädalate jooksul. Silmatorkavas kontrastis tavalise tänavapildiga, kus on näha ülikonnad ja korralikud soengud, vallutasid eurokvartali tänavad veoautod, traktorid, hein ja põlevate rehvide kuhjad. Põllumeeste protestide taga on keerukad põhjused, mis ulatuvad ühisest põllumajanduspoliitikast ja keskkonnapoliitikast kuni täiesti muude küsimusteni.

Tõsi on see, et Euroopa maapiirkonnad on raskes olukorras, mis on kestnud pikka aega. Töötajate rühm ja komitee tervikuna on korduvalt hoiatanud, et rohelist kokkulepet ei saa sõlmida ilma sotsiaalse kokkuleppeta. Võib olla küll ahvatlev lükata see kõrvale kui järjekordne Brüsseli sõnakõlks, kuid see oleks tõsine viga. Maapiirkonnad seisavad silmitsi tõeliste probleemidega. Probleeme tekitavad vahendajad, kes maksavad tootjatele tühise summa, kuid küsivad tarbijalt jultunult kõrgeid hindu. Samuti on probleemiks ebapiisav abi keskkonnareformide läbiviimisel ning (ebaõiglane) vabakaubandus, karmid töötingimused ja kliimamuutused.

Euroopa Komisjon loobus kiiresti pestitsiididega seotud nõuetest. Komisjoni selline vastus on veelgi murettekitavam kui nõuetekohase konsulteerimise ja sotsiaalpartnerite kaasamise puudumine ning tegevusetus sotsiaalpoliitika tasandil. Nagu ka keskkonnameetmete puhul, võib nendest meetmetest loobumine osta meie poliitikutele veidi aega, kuid keskkonnale tekitab see pöördumatut kahju.

Lisaks sellele püüavad paremäärmuslased tulevastel valimistel rahulolematust ära kasutada ning teataval määral ongi neil õnnestunud juhtida protesti kestliku arengu eesmärkide, roheleppe ja 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava vastu.