Kunagi varem ei ole meil olnud nii haritud põlvkonda, kellel on nii palju potentsiaali, kuid kes on nii suure surve all ja seisab silmitsi nii paljude kahtlustega tuleviku suhtes, ütleb Bruno António, noorteekspert ja peaesineja 2025. aasta konverentsil „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. Ta rääkis EMSK Infole sellest, kuidas noorte häält võimendada ja miks ajal, mil diskrimineerimine ja ksenofoobia on Euroopas tõusuteel, on ülioluline, et ELi tulevastes noorteprogrammides õpetataks noortele jätkuvalt demokraatia tähtsust.
1. Kas tänapäeva noored on poliitilises ja ühiskondlikus elus passiivsed või aktiivsed? Kuidas saaksid noored poliitika kujundamisel rohkem osaleda?
Mitmed uuringud näitavad, et noored hoolivad ja osalevad aktiivselt. Kui määratleme poliitilist kaasatust kui teadlikkust kriitilistest ühiskondlikest probleemidest, siis on ilmne, et noored tegutsevad muutuste nimel. Eriti huvitav on see, kuidas nad on otsustanud osaleda. Traditsioonilised osalemisviisid on hääletamine, vabatahtlik tegevus vabaühendustes või liitumine erakonna noortekoguga. Tundub, et praegu on need noorte seas vähem populaarsed. Nad eelistavad mõjutada avaliku poliitika kujundamist sel teel, et allkirjastavad petitsioone, osalevad meeleavaldustel või löövad kaasa muudel uuenduslikel viisidel. Organisatsioonis DYPALL Network uurime neid kaasamisvahendeid, nagu konsulteerimine, osalemine kohalikes noortekogudes ja muud kohalikud noortega dialoogi pidamise mehhanismid. Näeme noorte suurt huvi osalemise vastu, kuid enamik peavoolumehhanisme ei ole noortesõbralikud ega tõeliselt mõttekad.
2. Hiljutised Euroopa valimistulemused ja riiklikud küsitlused näitavad, et paljud noored on hääletanud parempoolsete parteide poolt. Miks see Teie arvates nii on ja kas peate seda murettekitavaks suundumuseks, mis võib ohustada selliseid Euroopa väärtusi nagu võrdsus ja kaasamine?
Parempoolsete häälte kasv noorte seas on murettekitav suundumus. Leiame, et see tuleneb rahulolematusest peavoolupoliitikaga, sügavast usaldamatusest poliitiliste institutsioonide vastu, soovist tugevdada rahvuslikku identiteeti ning hirmust majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse pärast. Peame suutma mõista nende murettekitavate hääletussuundumuste algpõhjuseid. See põlvkond on üles kasvanud ajal, mil valitsevad pidevad kriisid ja ebakindlus tuleviku suhtes. Kunagi varem ei ole meil olnud nii haritud põlvkonda, kellel on nii palju potentsiaali, kuid kes on nii suure surve all ja seisab silmitsi nii paljude kahtlustega tuleviku suhtes. Sotsiaalmeedia algoritmid võimendavad polariseerivat sisu, kujundades nii vaatenurki.
Kõik see tekitab tuleviku suhtes ebakindlust. Populistlike erakondade poolt hääletamine võib olla ühelt poolt nii protest kui ka üldine rahulolematus. Teisest küljest võib see kajastada ka soovi, et võimule saaks jõuline hääl, mis tooks kaasa julgeolekutunde. Ajalugu on aga näidanud, et kui sellised populistlikud parempoolsed erakonnad pääsevad võimule, kaotavad noored sageli lootuse ja tunnevad end reedetuna. Sageli on liiga hilja, kui nad siis mõistavad, et õigused, vabadused ja muud nende jaoks olulised väärtused võetakse ära või seatakse kahtluse alla.
See suundumus ohustab juba praegu meie Euroopa väärtusi. Näeme seda mitte ainult poliitilises arutelus, vaid ka inimeste igapäevaelus meie kogukondades, kus hakkab normaliseeruma ksenofoobia meist erinevate inimeste suhtes või nende diskrimineerimine. Seepärast on oluline, et tulevased ELi noorteprogrammid toetaksid jätkuvalt noori demokraatia tähtsuse mõistmisel, selle tundma õppimisel ja kogemisel. Samal ajal tuleb aidata noortel arendada oskusi, mis on vajalikud vastupanuvõime suurendamiseks demokraatiavastaste liikumiste põhjustatud ohtude vastu.
3. Kui teadlikud on noored eurooplased sellest, mida EL nende heaks teeb? Kuidas neid julgustada tundma suuremat huvi ELi vastu? Kuidas hindate ELi teavitustegevust?
Võime julgelt öelda, et noorte teadlikkus sellest, mida EL nende heaks teeb, on kindlasti suurem kui vanemate põlvkondade puhul. Sellised noorteprogrammid nagu Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpus ja algatus „DiscoverEU“ aitavad kaasa Euroopa identiteeditunde loomisele. Neid programme tuleks tugevdada ja teha need kättesaadavaks kõigile Euroopa noortele.
Kuid kas nad on tõesti teadlikud sellest, mida Euroopa nende heaks teeb? Meie arvates ei. ELi võime näidata oma mõju ühiskonnale, eriti noortele, peab olema nähtavam ja paremini mõistetav. ELi institutsioonide otsustel on tohutu mõju ja see peaks innustama noori ELi asjade vastu rohkem huvi tundma. Kuidas? Mul tekib sellega seoses kaks mõtet: ELi institutsioonid peavad saatma silmiavava sõnumi, et ELi tasandi otsused mõjutavad otseselt nende elu. Samuti peaksid nad laiendama programme, mis pakuvad noortele rohkem võimalusi ELi tundma õppida, kogeda ja avastada. See võib suurendada eurooplaste ühtekuuluvustunnet, empaatiat, sidemeid ja sõprust.
Vaatamata ELi eri institutsioonide tohututele pingutustele kodanikeni jõudmiseks ning mitmete kampaaniate ja vahendite märkimisväärsele parandamisele ei saa me öelda, et need on piisavad. Praktikas on need sageli kaugel noorte tegelikkusest.
Kuigi EL on teinud edusamme sotsiaalmeedias ja noortele suunatud kampaaniates, ei ole tema sõnumid ikka veel piisavalt mõistetavad, eriti meie ühiskonna mitmekesiste noorte jaoks. ELi teabevahetust tuleb edasi arendada ja struktureerida, kasutades selleks uusi teavitamismeetodeid: näiteks palgata noorte vabaühendusi noorte hääle saadikuteks, arendada detsentraliseeritud teavitamisplatvorme ja kujundada lugude jutustamise kampaaniaid, mis seovad ELi poliitika arusaadavate igapäevakogemustega. Seejuures on oluline katsetada uusi teabevahetusmeetodeid ning kaasata noori otse kampaaniate ja muu teabevahetuse loomisse ja rakendamisse.
4. Kuidas saame noorte häält võimendada?
Võttes neid tõsiselt ja tunnistades nende väärtust. Institutsioonidel on võim ja suutlikkus noorte häält võimendada, kuid mõnikord puudub valmisolek pakkuda neile ruumi, toetust, võimalusi ja vahendeid nende sisuliseks kaasamiseks. Noorte osalemine ei tohi tähendada lihtsalt lahtrisse linnukese tegemist: noorte kutsumist avalikele üritustele, fotode tegemist sotsiaalmeedia jaoks ja seejärel nende panuse unarusse jätmist. Noorte osalemine peab olema mõjukas, mis tähendab, et noored peavad nägema oma osalemise tulemusi ja sellele järgnevaid muutusi.
Noorte hääle võimendamine nõuab institutsioonilist toetust, näiteks noorte esindatust otsustusorganites. See nõuab ka usalduse loomist, mis võtab aega, kvaliteetset ruumi ja protsesse, et koos töötada. Selleks tuleb eraldada piisavalt rahalisi vahendeid ning institutsioonid peavad suutma paremini töötada ja kaasata noori otsuste tegemisse. See nõuab investeeringuid, tõelist pühendumist ja aega.
Bruno António on organisatsiooni DYPALL Network tegevdirektor. DYPALL Network on Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste platvorm noorte osaluse edendamiseks kohalikus otsustusprotsessis. Viimased 12 aastat on Bruno töötanud noorteeksperdina ja mitme institutsiooni, näiteks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu väliskonsultandina. Varem oli ta organisatsiooni Youth for Exchange and Understanding peasekretär ning organisatsiooni Cooperativa de Educação, Cooperação e Desenvolvimento (ECOS) tegevdirektor. Ta on lõpetanud sotsiaalhariduse eriala Algarve Ülikoolis Faros Portugalis.
Vähem