Giuseppe Guerini,
EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Eelmisel aastal tegid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu Mario Draghile ja Enrico Lettale ülesandeks koostada aruanded vastavalt ELi konkurentsivõime ja ühtse turu parandamise kohta. Nendes aruannetes esitatakse ambitsioonikas Euroopa Liidu poliitiline tegevuskava, mis on ühtlasi ka võrdlusalus, et hinnata institutsioonide ja poliitikakujundajate pühendumust ja võimekust ELi tuleviku kujundamisel.

Neid aruandeid saab kasutada selleks, et hinnata, kui tõhusalt reageerivad institutsioonid ja juhid tänapäeva keerukatele probleemidele.

Komitee arvamus aruannete kohta on väärtuslik vahend selle uue poliitilise tsükli varajaste sammude hindamiseks. Esimene neist sammudest kajastub konkurentsivõime kompassis, mille Euroopa Komisjon käivitas 29. jaanuaril. See hõlmab mitut prioriteetset ettepanekut, mida on rõhutatud ka meie arvamuses, näiteks konkurentsivõime lõhe kaotamine, ühtse turu väljakujundamine, eeskirjade lihtsustamine ilma dereguleerimiseta ning selle tunnistamine, et konkurentsivõime sõltub inimestest ja oskustest.

Lisaks konkurentsivõime lõhele on probleemiks siiski ka konkreetsete meetmete puudumine. Seni on komisjon esitanud strateegilisi dokumente, teatisi ja võtnud kohustusi, kuid konkreetsete meetmete rakendamiseni jõutakse alles mitme kuu pärast. Nagu meie arvamuses märgitud, rõhutab see viivitus vajadust, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid algataksid arutelu ELi põhireeglite üle ja kehtivate aluslepingute asjakohasuse üle praeguste, kiiret tegutsemist nõudvate probleemide lahendamisel.

Kiire tegutsemine ei tähenda kvaliteedi osas järeleandmiste tegemist. Euroopa Komisjon tõestas seda 2020. aastal, kui ta rakendas kiiresti taasterahastu „Next Generation EU“ algatust. Täna peaks komisjon sama kiiresti tegutsema.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi. Ühtse turu kiire väljakujundamine on väga oluline, kuid sellega peab kaasnema kindel pühendumine keskkonnasäästlikkusele, majanduslikule jõukusele ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, kuna need on konkurentsivõime peamised tõukejõud.

See visioon nõuab ka sidusat tööstuspoliitikat, mis läheks kaugemale killustatud riiklikest lähenemisviisidest ning mida toetaksid strateegilised maksu- ja tollisoodustused. Samal ajal on dünaamilisema ettevõtluskeskkonna edendamiseks oluline vähendada bürokraatlikku koormust ja vastavuskulusid arukama reguleerimise ja ühtlustatud haldusmenetluste abil.

Energiasektoris on väga oluline vähendada hinnaerinevusi liikmesriikide ja teiste maailma riikide vahel. See nõuab suuremaid investeeringuid taastuvenergiasse, tagades konkurentsivõimelisema ja kestlikuma energiaturu.

Nende eesmärkide toetamiseks peab EL välja töötama ka ühise Euroopa avalike hüvede poliitika, määratledes selgelt oma strateegilised prioriteedid ja tugevdades oma rolli ülemaailmsel areenil.

Komitee jätkab nende poliitikameetmete rakendamise jälgimist, tagades, et Euroopa kodanikuühiskonna häält võetakse kuulda ja sellega arvestatakse.