Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.

Kõrgetasemelisel konverentsil arutasid tippjuhid, nende hulgas mitme ELi liikmesriigi tööministrid, strateegiaid, kuidas kasutada ära tehisintellekti potentsiaali, tegeledes samal ajal sellega kaasnevate ohtudega töötajate õigustele ja tööturgudele Üritusega anti suur panus ülemaailmsesse sotsiaalse õigluse koalitsiooni, rõhutades vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele tehisintellekti juhtimises nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil. Kõrgetasemelise ühiskonverentsi korraldasid koostöös komitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon ning ILO.

Üleskutse eetiliseks ja kaasavaks tehisintellekti arendamiseks

Konverentsi avades rõhutas komitee president Oliver Röpke tungivat vajadust järgida inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile, öeldes, et: „tehisintellekt on juba praegu muutmas meie ühiskonda ja tööturgu, tuues kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Komitee ja selle partnerorganisatsioonid on võtnud kohustuse tagada, et tehisintellekt toimiks sotsiaalse õigluse, töötajate õiguste tugevdamise, kaasamise edendamise ja uue ebavõrdsuse ennetamise jõuna. Õiglane ja inimkeskne tehisintellekti tulevik nõuab kollektiivset tegutsemist poliitikakujundajatest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnani tagamaks, et inimesed saaksid tehnoloogiast kasu, mitte kahju.“

ILO peadirektor Gilbert F. Houngbo rõhutas ennetava poliitika tähtsust, et leevendada tehisintellekti häirivat mõju tööle ja töökohtadele: „Me peame tagama, et me kujundame tehisintellekti viisil, mis edendab sotsiaalset õiglust. See hõlmab mitmeid meetmeid: töötajate toetamine, sealhulgas oskuste ja sotsiaalse kaitse kaudu; igas suuruses ja kõikjal maailmas asuvate ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine tehisintellekti tehnoloogiale, et kasutada ära tootlikkuse eeliseid, ning selle tagamine, et tehisintellekti integreerimine töökohale kaitseb töötajate õigusi ja edendab sotsiaalset dialoogi digiüleminekul.“

Kahe paneelarutelu käigus jagasid kõrgetasemelised kõnelejad oma mõtteid probleemidest ja võimalustest, mida nad tajuvad tehisintellekti võimendamisel, et edendada inimväärset tööd ja kaasavaid tööturge ning aidata lähiaastatel kaasa soolisele võrdõiguslikkusele. Paneelarutelul osalesid teiste hulgas ELi tööministrid Agnieszka Dziemianowicz-Bąk (Poola), Yolanda Díaz (Hispaania), Níki Keraméos (Kreeka) ja Maria do Rosário Palma Ramalho (Portugal), samuti Prantsusmaa valitsuse esindaja ILO ja G7-G20 juures Anousheh Karvar.

Peetud arutelud tõid esile asjaolu, et kuigi kasutuselevõtt ei ole ohuvaba, on hirm selle uue tehnoloogia ees alusetu. Siiski on oluline keskenduda sotsiaaldialoogile ja kaasata töötajad tehisintellekti kasutuselevõttu, pöörates samal ajal erilist tähelepanu ümberõppele ja oskuste täiendamisele. Tehisintellekti nõuetekohane ja kontrollitud kasutuselevõtt ja reguleerimine aitab vältida suuri šokke ja võimaldab sellel tehnoloogial vähendada korduvaid ülesandeid, ilma et see tooks tingimata kaasa ulatuslikke koondamisi. (lm)