EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Aastatel 2010–2022 tõusid eluasemehinnad ELis 47%. Samal ajavahemikul tõusid üürihinnad 18%. Eurostati andmetel ületasid 2023. aastal 10,6% linnades ja 7% maapiirkondades elavate kodumajapidamiste eluasemekulud 40% nende netosissetulekust. Et paremini aru saada, kuidas muuta eluase kõigi eurooplaste jaoks taskukohasemaks ja kestlikumaks, tellis komitee uuringu, milles analüüsiti poliitilisi lahendusi selle saavutamiseks. Uuringu kaasautorid ökonomist Agnieszka Maj ning Sotsiaal- ja Majandusuuringute Keskuse (CASE) keskkonna, energeetika ja kliimamuutuste valdkonna direktor Karolina Zubel lahkavad meile antud intervjuus peamisi järeldusi.

Mille kohta see komitee uuring tehti ja miks see on oluline?

Uuringus taskukohaste kestlike eluasemete kohta ELis vaadeldi vajadust selliste eluasemete järele ELis, rõhutades digiülemineku (tehisintellekt, digitaalsed ehitusload, asjakohased andmebaasid) ja sotsiaalmajanduse struktuuride rolli. Juhtumiuuringutes toodi esile uuenduslikud püüdlused, mis parandavad eluaseme taskukohasust, juurdepääsetavust ja kestlikkust. Uuringus esitatakse rakenduslikud soovitused 2030. ja 2050. aastaks kooskõlas ELi kliimamuutustele vastupanuvõime, sotsiaalse võrdsuse ja majanduskasvu eesmärkidega. Selles esitatakse ka strateegiline teave, mis aitab eluasemepoliitikat kohandada muutuvate probleemidega, edendades samal ajal kogukonna heaolu.

Millised on uuringu peamised järeldused?

Digiüleminek pakub olulisi võimalusi eluasemete planeerimise, ehitamise ja haldamise tõhususe parandamiseks ning võib vähendada kulusid ja suurendada kestlikkust. Selle praegune mõju kulude kokkuhoiule on aga piiratud. Peamised takistused digiarengu teel on sidusrühmade juurdunud mõtteviis, arvatav väike investeeringutasuvus, suured rakenduskulud ning stiimulite, koolituse ja reguleerimise puudumine. Digiülemineku täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on oluline teha täiendavaid investeeringuid digitaristusse, et näiteks muuta digiplatvormid koostalitlusvõimeliseks.

Sotsiaalmajanduse üksuste (piiratud kasumiga elamuühistud, avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid, ühistud) kaasamine on paljutõotav poliitiline uuendus praeguste eluasemeprobleemide lahendamiseks. Need üksused pakuvad kulutõhusaid ja hea projektiga eluasemelahendusi, mis edendavad kogukonna ühtekuuluvust ja pikaajalist elukoha stabiilsust. Näiteks on Viini mittetulunduslikel ja piiratud kasumiga eluasemelahendustel, mis moodustavad 30% linna elamuehitusest, oluline roll eluasemeturu stabiliseerimisel tänu hinnatõusu pidurdavale mõjule. See aitab hoida üürihinnad taskukohasena ja vältida turumoonutusi.

Milliseid peamisi soovitusi meetmete võtmiseks ja edasisteks uuringuteks saate oma järelduste põhjal anda?

Keskpikas perspektiivis tuleks ELi eluasemepoliitikas seada prioriteediks uus Euroopa kokkulepe taskukohaste kestlike sotsiaaleluruumide kohta ja eluasemedirektiiv, et saavutada ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides. Riigid peaksid edendama uuenduslikke mudeleid, nagu ühistud ja piiratud kasumiga eluasemelahendused, pakkuma eluasemeprojektidele paindlikku rahalist toetust ja kasutama eluasemelahenduste täiustamiseks digivahendeid.

Pikaajalises perspektiivis peaks eluasemepoliitikas valitsema strateegiline ja jätkusuutlik lähenemisviis, milles rõhutatakse kohalikke lahendusi ja pidevat järelevalvet. Digiüleminekut tuleb õigusaktidega standardida ja tugineda ringmajanduse tavadele, nagu ringluspõhise ehitamisega seotud pangalaenud, energiatõhususel põhinevad üüristiimulid ja rohujuuretasandi rahastamisalgatused. Lisaks tuleks sotsiaaleluruumide mõistet laiendada, et see hõlmaks ka keskmise sissetulekuga perekonnad, sarnaselt Viini mudeliga, mis edendab sotsiaalset mitmekesisust ja hoiab ära elamispinna kallinemisega seotud segregatsiooni. Samuti on väga oluline keskenduda nii uusehitistele kui ka renoveerimisele ning muuta tühjana seisvate hoonete kasutusotstarvet, et ka tegelikult rahuldada eluasemevajadust.

Edasised uuringud peaksid keskenduma kaasavatele lähenemisviisidele linnaplaneerimises, ehituses ja eluaseme pakkumises, et parandada kõigi kodanike juurdepääsu. Samuti tuleks uurida kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja automatiseerimise mõju eluasemete arendamise ja haldamise kulude kokkuhoiule ja tõhususele. Lisaks tuleks neis uurida uuenduslikke eluasememudeleid kõigis ELi liikmesriikides, tehes kindlaks strateegiad, mis võivad suurendada nii taskukohasust kui ka kestlikkust.

Uuringu tellis EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm.