2024. aasta Euroopa tarbijapäeva teema oli „Veeprobleemid: tarbijate seisukohtade uurimine – ELi sinise kokkuleppe edasiarendamine“. Üritusel rõhutati vajadust säästva veemajanduse, parema taristu ja tarbijate harimise järele, et vesi jääks kõigile eurooplastele taskukohaseks.

9. detsembril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa tarbijapäev. Üritusel toodi esile asjaolu, et kuna vee hind tõuseb 2030. aastaks eeldatavasti 25%, peab EL investeerima üle 250 miljardi euro, et rahuldada Euroopa veevajadust ja ehitada üles ühiskond, kus igaühel on juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele.

Vesi on muutumas napiks ressursiks isegi Euroopas: vähemalt kord aastas puutub veestressiga kokku 30% eurooplastest. See tähendab, et tarbijad, kes peavad vett üldiselt ikka veel ammendamatuks kaubaks, peavad muutma oma käitumist, et vett tõhusamalt kasutada. Selleks peavad nad saama teadlikumaks oma veekasutuse jalajäljest ning kasutama veesäästlikke nutitehnoloogiaid.

Kulud peaksid kinni maksma siiski peamised saastajad. Tarbijaid ei tohi jätta saastajate varjatud kulusid kandma.

Ainult ühe kilo liha tootmiseks kasutatakse 15 000 liitrit vett ja ühe teksapaari valmistamiseks 8000 liitrit vett. Suured veekulutajad (nt tootmine ja eriti põllumajandus, mis moodustab 72% kogu vee ammutamisest) peavad kandma ka oma keskkonnamõjust tulenevad kulud ja investeerima parematesse tootmisrajatistesse.

„Vett tuleks käsitleda Euroopa Komisjoni tulevaste poliitiliste juhtalgatuste olulise osana. Me sooviksime, et Euroopa sinise kokkuleppe rakendamiseks käivitataks uus veekoalitsioon, ning töötame praegu Euroopa sinise kokkuleppe sidusrühmade platvormi loomise nimel,“ ütles Milena Angelova, kes on komitee arvamuse „Säästlik veetarbimine ja tarbijate teadlikkus oma veekasutuse jalajäljest“ raportöör. Ta rõhutas ELi sinise kokkuleppe tähtsust komitee olulise algatusena ning pidas komiteed veeküsimustes ELi institutsioonide hulgas teerajajaks.

Oma põhisõnavõtus ütles Delftis asuva veehariduse instituudi (IHE Delft) kontaktbüroo direktor Gaetano Casale, et vesi on Euroopas ikka veel alahinnatud. Tema arvates on vett säästev käsitlus nüüd hädavajalik ning ta kutsus üles suurendama teadlikkust keskkonnakuludest, globaalse rahvastikukasvu probleemidest ja kliimamuutustest.

„Mul oleks hea meel, kui kõik elanikud, valitsused, ametiasutused, teadlased, tööstus ja seadusandjad haaraksid selle ainulaadse võimaluse ja astuksid suure sammu edasi, et muuta üks meie kõige väärtuslikumaid ressursse – olgu see siis pinna-, mere- või vihmavesi – tulevikukindlaks,“ ütles Euroopa Parlamendi vee raamdirektiivi variraportöör Hildegard Bentele. (ll)