Kui EL soovib kestma jääda, peab ta suhtlema tõhusalt. Seda on vaja eelkõige praegu, mil vohamas on desinformatsioon, kiirelt kerkib esile tehisintellekt ja levivad autoritaarsed suundumused. Igaüheni jõudmiseks peab EList teavitamine toimuma kohalikul tasandil.

Kommunikatsioonistrateegi ja kirjaniku Stavros Papagiannease uut raamatut „Rebranding Europe“ võib vaadelda kui lähtepunkti kriitilisele arutelule ELi rolli üle ülemaailmsel areenil. Euroopa seisab teelahkmel: Venemaa agressioon Ukraina vastu jõuab kolmandasse aastasse, sõda käib Lähis-Idas ning ees terendavad mitmed geopoliitilised ja majanduslikud probleemid.

Raamatu esitlus toimus 3. detsembril Brüsselis Residence Palace’i hoones, kus oli kohal ka komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu. Ta osales arutelus, mille käigus lahati Euroopa positsiooni ebastabiilsel maailmaareenil ja nenditi, et EL peaks oma väärtusi jõulisemalt edastama.

„ELi jaoks on käes otsustav hetk. Tuleviku kindlustamiseks peab Euroopa edastama oma kodanikele ja maailmale selge ja veenva visiooni, mille keskmes ei ole poliitika, vaid usaldus, identiteet ja ühised eesmärgid,“ ütles Papagianneas.

Arutelus osalejad rõhutasid, et tõhus teavitamine ei ole lihtsalt üks valikuvõimalus, vaid seda on vaja ELi püsimajäämiseks, eriti praegu, mil võimust on võtmas desinformatsioon, tehisintellekt ja kasvavab autoritaarsus. Euroopa peab olema demokraatia ja inimõiguste edendamisel esirinnas. Meedial on oluline roll Euroopa avaliku ruumi kujundamisel, nagu tunnistas uudiseplatvormi EU Reporter peatoimetaja ja arutelujuht Colin Stevens. „Meedia esindajatena peame ikka ja jälle selgitama, et Euroopa on oluline kõigi jaoks. Ja me peame seda tegema iga päev,“ ütles ta.

Eksperdid on ühel meelel, et väärinfo või valeuudiste vastu on väga raske võidelda eelkõige tehisintellekti esilekerkimise tõttu. Kõige tõhusam vastumeede on elanikkonna vastupanuvõime suurendamine.

Plosceanu märkis: „Aeg on inimesi rohkem kuulata ja mitte nendega lihtsalt rääkida. Inimesed ihkavad laiemat kaasamist ja osalemist.“ Ta rõhutas piirkondliku meediaga koostöö tegemise tähtsust ja innustas ELi institutsioone looma nendega partnerlusi ning kutsuma piirkondade ajakirjanikke Brüsselisse. Lõpetuseks tõdes ta, et Euroopast teavitamine peab toimuma kohalikul, rohujuure tasandil.

Valdava enamiku eurooplaste jaoks on esmalt oluline see, mis sünnib kohalikul, seejärel piirkondlikul, siis riiklikul ja alles viimasena Euroopa tasandil. Seepärast tuleb Euroopa asjadest teavitamisel arvestada sellise mõtteviisiga ja tunnistada, et inimesteni jõudmiseks tuleb narratiivid seada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku konteksti. (mt)