Euroopa Komisjonil on kavas peatselt avaldada äriühingute aruandluskohustusi käsitlevate seadusandlike reformide pakett, mida nimetatakse koondpaketiks.  Paketi eesmärk on lihtsustada menetlusi ja ühtlustada kestlikkuse eeskirju, muutes aruandluskohustused ettevõtjate jaoks selgemaks. Alates väljakuulutamisest novembris on see pakett vallandanud lööklaineid kõikjal Euroopas, põhjustades palju arutelusid ja vastuseisu eri rühmadelt. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud, ettevõtjad, investorid, juristid ja teadlased on kõik väljendanud muret seoses koondpaketi potentsiaaliga reguleerimist lihtsustada. Nad on kutsunud komisjoni tungivalt üles neid vahendeid pigem kaitsma kui nõrgendama.  Andriana Loredan Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioonist selgitab, mis on kaalul ja miks kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon, on koondpaketi vastu.

Konkurentsivõimet kasutatakse ettekäändena hädavajalike kestlikkust käsitlevate määruste dereguleerimiseks

Koondpakett hõlmab Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olevat kolme peamist kestlikkuse vahendit, nimelt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ja taksonoomiamäärust. See pakett on otseselt tingitud komisjoni uue koosseisu suunamuutusest, mis sai alguse Mario Draghi aruandega Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta 2024. aasta septembris. Draghi aruandes süüdistatakse ELi turgude stagneerumises osaliselt ettevõtjate liigset regulatiivset koormust, jättes samal ajal mugavalt kõrvale muud põhitegurid, nagu nafta-, gaasi- ja toiduainete hindade inflatsioon, mis on tingitud rahvusvaheliste ettevõtete spekulatsioonidest. Draghi aruande kohaselt on ELi kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse raamistik peamine regulatiivse koormuse allikas. Ilma tõenditeta, mis seoksid kestlikkust käsitlevad õigusaktid ELi konkurentsivõime tajutava puudumisega, on see kitsas perspektiiv muutunud ettekäändeks kestlikkust käsitlevate õigusaktide võimalikule kaotamisele.

Selle koondpaketiga kavatseb komisjon lihtsustada mõningaid hiljuti vastu võetud kõige olulisemaid vahendeid, et tegeleda suurettevõtete mõjuga inimestele ja keskkonnale. See hõlmab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi, mis võeti vastu alles eelmisel aastal ja mida ei ole veel rakendatud.

Igasugune arutelu koondõigusakti sisu üle on praegu spekulatiivne. Üks kõige olulisemaid koondõigusaktidega seotud riske on aga kestlikkuse vahendite seadusandlik taasavamine, mille tulemuseks võivad olla uued läbirääkimised peamiste sätete (nagu tsiviilvastutus või kliimapöörde kavad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi alusel) üle. Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsioon on kindlalt vastu varem kokku lepitud kestlikkust käsitlevate õigusaktide taasavamisele. See suurendaks regulatiivset ebakindlust, ohustaks inimõiguste ja keskkonna austamist ettevõtjate poolt ning karistaks esimesena tegutsejaid.

Ebaproportsionaalne mõju äritegevusele puuduliku konsulteerimise käigus

Koondpaketi väljakuulutamine ja komisjoni ettepaneku väljatöötamine on toimunud täiesti läbipaistmatult ning on eiratud ELi lepinguõigust ning komisjoni enda menetlusnorme.

Komisjon kavatseb esitada koondõigusakti algatuse väga lühikese aja jooksul, mis ei võimalda asjakohast mõjuhinnangut ega avalikku konsultatsiooni. Selline lähenemisviis on vastuolus õigusega osaleda ELi otsustusprotsessides, mis on ELi lepinguõigusega kaitstud demokraatlik põhimõte. See on vastuolus ka komisjoni enda parema õigusloome suunistega, mis nõuavad ulatuslikku ja läbipaistvat konsulteerimist sidusrühmadega komisjoni poliitikakujundamise protsessis.

Selle asemel korraldas komisjon 2025. aasta veebruaris näilise konsultatsiooni ehk nn tegelikkuse kontrolli väheste sidusrühmade hulgas, peamiselt suurettevõtjate ja ettevõtjate ühendustega. Paljud neist ettevõtetest seisavad praegu silmitsi inimõiguste või keskkonna kuritarvitamisega seotud kohtumenetlustega oma tegevuses või väärtusahelas. Seega on neil suur huvi kestlikkust käsitlevate õigusaktide nõrgenemise vastu töötajate, kohalike kogukondade ja kliima arvelt. Lisaks oli suurettevõtete ebaproportsionaalselt suur esindatus teravas vastuolus kodanikuühiskonna alaesindatusega. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja väikeettevõtjad olid vaid sümboolselt esindatud, samal ajal kui ettevõtjatepoolse kuritarvitamise ohvrid ja kestlikkuseeskirju pooldavad ettevõtjad jäeti vestlusest täielikult välja.

Koondpakett: potentsiaalne oht ambitsioonikatele kliimameetmetele

Komisjoni president Ursula von der Leyen ja volinik Valdis Dombrovskis, kes jälgivad kogu lihtsustamisprotsessi, näivad olevat ühel meelel suurimate ja võimsamate ettevõtete eesmärkidega. Eelkõige olid komisjoni peamiste partnerite hulgas nn tegelikkuse kontrolli käigus äriühingud, kelle tegevus süvendab märkimisväärselt kliimamuutusi ja kes on huvitatud kliimakohustuste vähendamisest, näiteks nafta-, gaasi-, naftakeemia-, auto- ja finantssektori ettevõtjad. Võttes arvesse praegust kliimakriisi ning selle kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale, tekib mure, kas koondpakett pole kliimapoliitikas mitte samm tagasi.

Komisjoni prioriteet peaks olema pigem rakendamine kui dereguleerimine

Kui komisjon peab tõeliselt tähtsaks konkurentsivõimet ja regulatiivse koormuse vähendamist, samuti inimõigusi ja kliimaõiglust, peaks ta kaaluma, kuidas kestlikkuse vahendeid tõhusalt rakendada. Seda on lihtne teha, töötades välja suunised äriühingute ja liikmesriikide ametiasutuste abistamiseks, nagu on sätestatud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis, ning arendades rahastamist ja suutlikkuse suurendamist. See lähenemisviis vastaks Draghi aruandes esitatud kriitikale puuduvate suuniste kohta ELi kestlikkusalaste õigusaktide kohaldamise hõlbustamiseks.

Lõppkokkuvõttes ei ole oluliste kestlikkuseeskirjade salajane ümberkirjutamine suletud uste taga koos mõnede maailma suurimate ettevõtetega küll õige tee tõelise konkurentsivõime saavutamise suunas. 

Andriana Loredan on Euroopa ettevõtjate vastutuse koalitsiooni (ECCJ) poliitikaametnik ja ta on alates ettepaneku esmakordsest avaldamisest 2022. aastal osalenud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi propageerimises. Varem tegeles ta ettevõtluse ja inimõigustega sunniviisilise töö vaatenurgast organisatsioonis Anti-Slavery International.