„EL peab seisma vastu dereguleerimise sireenilaulule, sest see üksnes tekitaks ettevõtetes ebakindlust, nõrgendaks kestlikkusel põhinevat konkurentsivõimet ning vähendaks kodanike heaolu ja usaldust,“ sõnas Flandria keskkonnavõrgustiku Bond Beter Leefmilieu peadirektor Danny Jacobs. Ta jagas meiega valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide muret seoses ELi viimase ettepanekuga lihtsustada õigusakte. Nad kardavad, et see võib õõnestada Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi eesmärke.

Kas võiksite kommenteerida komisjoni viimaseid dereguleerimise algatusi, nagu konkurentsivõime kompass ja koondpakett?

Euroopa Komisjon on esitanud majandusest lähtuva dereguleerimise ja lihtsustamise tegevuskava, mis ähvardab ohustada raskelt tulnud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke saavutusi. Selline pinge Euroopa õigustiku kohandamise ja säilitamise vahel muudab raskeks selge suuna hoidmise ELis.

Jaanuari lõpus esitatud komisjoni konkurentsivõime kompassis käsitletakse ettevõtjate muret energiakulude ja majandusprobleemide pärast, kuid jäetakse kõrvale sellised olulised prioriteedid nagu nullsaaste ja kodanike heaolu, mistõttu ei suudeta suunata Euroopa majandust puhta, jõuka ja ringluspõhise tuleviku poole. Kompass võib juhtida Euroopa valele teele. Süsinikuheite konkurentsipõhise vähendamise propageerimine ilma sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke kaasamata õõnestab ELi institutsioonide põhieesmärki: teenida ja kaitsta ühist hüve.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on mures kompassi raames seatud riskantse 25 % lihtsustamise eesmärgi pärast. Kuigi eeskirjade ühtlustamine on teretulnud, võib lihtsustamine ilma põhjaliku hindamiseta kahjustada elutähtsat tervise-, sotsiaal- ja keskkonnakaitset. Ettevõtlusinnovatsiooni ei takista mitte reguleerimine, vaid selgete reeglite puudumine. Edasine dereguleerimine tekitaks üksnes ebakindluse õhkkonna, mis põhjustaks kõige rohkem kahju esimesena tegutsejatele (juhtivatele ettevõtjatele) ning ohustaks samal ajal edusamme ja kestlikkust.

Samuti kardame, et lihtsustamine toimub keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide arvelt. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis ja ELi taksonoomias on palju puudusi ja nendega ei ole saavutatud nii paljut, kui oleks võinud. Nende edasine nõrgendamine, alustades juba niigi kehvast lähtepunktist, muudaks need direktiivid mõttetuks.

Veel üks konkreetne näide annab ülevaate sellest, mis praegu toimub.  Flandria on viimastel aastatel seisnud silmitsi suure PFAS-ainete probleemiga: need kemikaalid saastavad suurt osa meie territooriumist ja kahjustavad sadu tuhandeid kodanikke. Kemikaale käsitlevate õigusaktide (REACH) kohast piiramist või keelustamist peetakse kõige tõhusamaks vahendiks selliste ohtude ohjamisel, mida põhjustavad ained, nagu PFASid, mida kasutatakse nii tööstuslikes protsessides kui ka kaupades (segudes ja toodetes). Kui Euroopa Komisjon vähendaks range REACHi määruse tähtsust, suurendaks see ohtlike kemikaalidega kokkupuute ohtu, mis on kahjulik rahvatervisele. Ettevõtetel oleks vähem kohustusi otsida ohutuid alternatiive, pärssides innovatsiooni rohelise keemia valdkonnas. Keskkonnareostus võib kasvada, sest leebemad reeglid toovad kaasa ohtlikumad heited ja jäätmed. Tarbijad on suuremas ohus, sest tooteid ei kontrollita nii põhjalikult toksiliste ainete suhtes. Selle tulemusena võivad Euroopa ettevõtted jääda maha ülemaailmsel üleminekul ohutumatele ja keskkonnahoidlikumatele toodetele ning kaotada turuosa konkurentidele, kes kasutavad tulevikukindlaid uuendusi.

Kui lootusrikas Te olete rohelise kokkuleppe saatuse suhtes, arvestades komisjoni äsja väljakuulutatud eesmärki elavdada Euroopa majandust?

Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm on samal ajal nii paljutõotav kui kujutab endast ka ohtu. Kuigi süsinikuheite vähendamise ja taskukohase energiaga seotud kohustused annavad märku võimalikust teest puhtama ja vastupidavama Euroopa suunas, on oht, et Euroopa rohelise kokkuleppe kõige olulisemad eesmärgid jäetakse kõrvale. Üha enam tekitab muret kavandatav koondmäärus, mis võib n-ö lihtsustamise varjus toimida võimalusena dereguleerida ettevõtja vastutust. Hiljutised suundumused näitavad, et lihtsustamist kasutatakse liiga sageli oluliste kaitsemeetmete nõrgendamiseks, alates kemikaale käsitlevatest õigusaktidest kuni põllumajanduseni. Silmatorkav näide on 2024. aasta märtsis kiirustatult toimunud ühise põllumajanduspoliitika reform, millega kaotati keskkonnahoidlikud kaitsemeetmed. Nüüd on oht, et kauaoodatud muudetud REACHi määrusest, mida kunagi esitleti kui rahvatervise ja keskkonna kaitsmise vahendit, tehakse n-ö lihtsustamismeede, et leevendada tööstusele kehtivaid reegleid.

Vaid mõni kuu tagasi lubas president von der Leyen jätkata teed kõigi Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise poole. Kuid praeguses tööprogrammis on lugu hoopis teine: tähtsusetuks on muutunud eesmärgid, mille puhul on tegutsemine just kõige pakilisem – eelkõige nullsaaste eesmärk.

Kas Teie arvates võib kavandatud dereguleerimine avaldada negatiivset mõju kestlikkusele ja seni tehtud edusammudele?

EL peab seisma vastu dereguleerimise sireenilaulule, sest see üksnes õõnestaks õiguskindlust ja prognoositavust ettevõtjate jaoks, nõrgendaks pikaajalist kestlikkusel põhinevat konkurentsivõimet ning vähendaks kodanike heaolu ja usaldust.

EL peab tagama, et bürokraatia vähendamine ei tähenda keskkonna- ja rahvatervise kaitse vähendamist. Arukas rakendamine peaks tugevdama Euroopa rohelist kokkulepet, mitte seda õõnestama. Oluliste keskkonna- ja sotsiaalkaitse meetmete nõrgendamine bürokraatia vähendamise ettekäändel ei ole õige viis majanduslikku tugevust saavutada. See on hoolimatu tagasiminek, mis saboteerib reegleid, mis on mõeldud meie majanduse tulevikukindlaks muutmiseks. Kõik see suurendab ärevust tekitavat ohtu, et kestlikkuse valdkonnas muudetakse olematuks kümne aasta jooksul tehtud edusammud.

Samal ajal on kodanikuühiskond kogu ELis üha suurema surve all, sest piiravad välisagentide seadused, protestide mahasurumised ja rahastamiskärped ohustavad põhiõigusi. Euroopa demokraatia kaitse programm ja tulevane ELi kodanikuühiskonna strateegia peavad täitma enamat kui vaid sümboolseid kohustusi – need peavad tagama õiguskaitse, jätkusuutliku rahastamise ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi ELi institutsioonidega. Komisjoni tööprogrammis tuleb seada prioriteediks demokraatia kaitsmine kodanikuühiskonna tugevdamise kaudu. Ilma sõltumatu ja hästi rahastatud kodanikuühiskonnata on Euroopa demokraatia ise ohus.

Danny Jacobs on Bond Beter Leefmilieu peadirektor (135 valitsusvälist keskkonnaorganisatsiooni koondav keskliit Belgias Flandrias) ja Belgia esindaja Euroopa Keskkonnabüroos (Euroopa suurim kodanike keskkonnaorganisatsioonide võrgustik, mis esindab ligikaudu 30 miljonit liiget ja toetajat).