EL peab transpordisektori CO2 heite vähendamiseks viivitamatult keskenduma saastevabale vesinikule

Eestis toimunud konverentsil rõhutati, et vähese CO₂ heitega vesinik on energiasüsteemi eduka ümberkujundamise põhielement, mille potentsiaali arendamiseks on aga vaja taristut ja rahastamist.

Ürituse eesmärk oli vesiniku ja selle derivaatide kestliku taristu arendamise strateegiliste meetmete arutamine ja kindlaksmääramine, keskendudes rahastamisele ja kasutamisele.

12. novembril 2024 Pärnus toimunud konverentsi „Sünteetiliste kütuste tootmine avamereenergiaga: uue vesinikumajanduse edendamine“ korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning sellest võtsid osa Hollandi Suursaatkond Eestis, Pärnumaa Arenduskeskus, rakendusuuringute keskus Metrosert, Invest Estonia ja e-metanoolijaama arendaja Power2X.

Kestliku vesiniku kasutamine keskkonnahoidlikus transpordis

Saastevaba vesinik ja vähese CO₂ heitega vesinik on vajalikud komponendid meie energiasüsteemi ümberkujundamises ning hiljutised algatused, nagu ELi vesinikupank, annavad tunnistust kestlike vesinikuturgude arendamise tempost.

Kestlik vesinik on eriti oluline CO₂ heite vähendamise seisukohast transpordisektoris ja teistes sektorites, kus heidet on raske vähendada.

Erinevalt fossiilse päritoluga bensiinist ja diislikütusest toodetakse sünteetilisi kütuseid taastuvatest energiaallikatest. Tootmisel kombineeritakse kogutud süsinikdioksiid või süsinikmonoksiid vesinikuga, mis saadakse vee lõhustamisel vähese CO₂ heitega elektriallikate, näiteks tuule-, päikese- ja hüdroenergia abil.

Sel viisil toodetud kütuste üldine CO₂ jalajälg on väike ning neid saab kasutada fossiilkütuste asemel. Nad on eriti olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kaupade pikamaavedudel, mere- ja õhutranspordis.

Üleskutse tegutsemiseks

ELi ja riiklikel poliitikakujundajatel on oluline roll nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite pakkumisel ning nende võimuses on parandada liikmesriikidevahelist koostööd tõhusate strateegiate vastuvõtmiseks. Samuti võivad nad hõlbustada parimate tavade vahetamist vesiniku tootmisvõimsuse suurendamise eesmärgil. See lähenemisviis tagab, et tulevane ELi vesinikusektor vastab keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele, olles samas rahaliselt tasuv.

„Taastuvallikatest toodetud vesiniku kiire kasutuselevõtt on kriitilise tähtsusega mitte ainult meie energiasüsteemi ümberkujundamise, vaid ka Euroopa Liidu sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks. Siiski on oluline kasutada oma ressursse targalt. Oma mõju maksimeerimiseks peame seadma esikohale sektorid, kus heidet on raske vähendada, ning kehtestama tõhusad ökoloogilised ja sotsiaalsed standardid, mis tagavad õiglased ja ohutud töötingimused.“

Baiba Miltoviča, komitee transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni esimees

„Eestil on märkimisväärne ja kasutamata potentsiaal taastuvenergia ja bioressursipõhiste lähteainete valdkonnas. Paindliku elektrivõrgu arendamine ja vesinikumajanduse toetamine on energiasüsteemi eduka ümberkujundamise võti, kuna see võimaldab luua väärtust hoolimata taastuvenergia tootmise muutlikkusest.“

Peter Daemen, Power2X

„Vesinikumajanduse edendamine nõuab ulatuslikku dialoogi, pühendumust, partnerlusi ning erinevate eksperditeadmiste ja eesmärkide integreerimist. Nagu diplomaatias, mis eeldab inimeste ja riikide seisukohtades ühisosa leidmist, on ka selle algatuse eduks vaja, et kõik sidusrühmad liiguksid koos edasi. See ei tähenda mitte ainult kooskõlastamist tööstusettevõtjate ja valitsuse vahel, vaid ka üldsuse usalduse võitmist ja toetuse otsimist energiasüsteemi ümberkujundamisele.“

Sander van der Sluis, Hollandi suursaadik Eestis

Peagi avaldatakse komitee veebisaidil konverentsi ühised järeldused, sealhulgas kõigi osalejate sõnumid ja nõudmised ELi institutsioonidele, eelkõige Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Regioonide Komiteele.