Sooline digilõhe on juba varases lapseeas algava naiste diskrimineerimise tagajärg. Komitee soovitab kasutada mitmetasandilist käsitlust ja terviklikke poliitikameetmeid, et tegeleda ebavõrdsuse eri allikatega.

„Haridussüsteem on peamine poliitikavaldkond, mida käsitleda tuleb. Peame kõrvaldama kultuurilised ja ka keelelised stereotüübid ning just selles viimati nimetatud valdkonnas saame me kõik kaasa aidata,“ ütles Giulia Barbucci. „Tüdrukutele (ja ka poistele) tuleb pakkuda teistsuguseid eeskujusid. 21. sajandil on viimane aeg tegeleda sooliste stereotüüpide probleemiga ning käsitleda nende kõige sügavamaid sotsiaalseid ja kultuurilisi põhjuseid.“

On tähtis tagada kõigile digikirjaoskus ja -õpe ning seepärast peavad õpetajad ja koolitajad olema harjunud kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Tuleb suurendada tüdrukute ja naiste huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) vastu, näiteks tutvustades neile digitaalvaldkonna naiseeskujusid ja edukaid naisettevõtjaid ning samuti teavitades neid võimalustest ja väljavaadetest teha edukat karjääri tänu parematele teadmistele STEM-ainetes. See on eriti vajalik seepärast, et üha olulisemaks muutuvad nii IKT-alane haridus kui ka valdkonnaülesed, ettevõtlusalased, digitaalsed ja pehmed oskused, nagu empaatia, loovus ja keeruliste probleemide lahendamise oskus, mis on peamiselt naistele omistatavad omadused.

Tööturult kõrvalejäämise vältimiseks on esmatähtis elukestev õpe ja eriti oluline on see naiste puhul. Sotsiaalpartneritel on siinkohal tähtis osa. „Sotsiaalpartnerid peavad enamasti etendama olulist rolli, et tagada õiglased töötingimused ja sotsiaalkaitse kättesaadavus. Samuti on see vajalik juhutöödel põhinevas majanduses,“ märkis Giulia Barbucci. (sma)